Eesti Keele Instituudi eesti murrete ja soome-ugri keelte arhiiv

Eesti Keele Instituudi eesti murrete ja soome-ugri keelte arhiivi (EMSUKA) on koondatud Eesti Keele Instituudi (sh Keele ja Kirjanduse Instituudi 1947–1993) töötajate ning Emakeele Seltsi korrespondentide kogutud keelematerjalid - sedel- ja vihikkogud ning helisalvestised.

Olulisemad kogud on eesti murdearhiiv ning eesti murrete ja soome-ugri keelte heliarhiiv.

Eesti murdearhiiv sai alguse 1922. aastal, kui Emakeele Selts alustas eesti murdeainese kogumist. 1947. a asutati EKI eelkäija Keele ja Kirjanduse Instituut, selle murdearhiivi deponeeriti senised Emakeele Seltsi ja Tartu ülikooli murdekogud (aastatest 1922–46), sealhulgas omaaegse Eesti Kirjanduse Seltsi, J. Jõgeveri ja A. Saareste sõnavarakogu, Wiedemanni sõnaraamatu alusel kogutud murrakusõnastikud jt, kokku 1 058 000 sõnasedelit ja 33 340 lehekülge. Aastast 1947 on EKI murdesõnavara- ning kohanimekogud märgatavalt kasvanud, sedelkogusid on kokku üle 5 580 000 sõnasedeli ja vihikkogusid 153 000 lk. Nii mahukaid eesti murdekogusid mujal maailmas pole.

Heliarhiivis leidub 4350 tunni ulatuses originaalsalvestusi nii eesti murretest, väliseesti keelest kui soome-ugri keeltest.

Fotokogu sisaldab fotosid murdekogumisekspeditsioonidelt ja ka instituudi tööst.

Arhiivimaterjalide digiteerimine algas 1992. aastal heliarhiivi digiteerimisega. Sedel- ja vihikkogusid hakati digiteerima 2010. aastal. Heliarhiivi on digiteerinud Madis Piits, Liina Bahovski, Liis Ermus jt, sedel- ja vihikkogusid Esta Prangel, Liis Ermus, Laura Kuusk, Brita Rikkolas, Lydia Raadik, Jaanika Regi jt.

Arhiivi veebiliides töötati välja koostöös BitWeb OÜ-ga 2015. aastal. 

Kasutamiskord

EMSUKA kõikide kogude kasutamine on huvilistele tasuta, kui tegu pole ärihuvide ega eesmärkidega. Veebis asuvate kogude kasutamine on vaba ega nõua registreerimist.
Keelearhiivi materjalide kasutamisel (teadus)töös tuleb neile viidata, kasutades arhiivinime Eesti Keele Instituudi eesti murrete ja soome-ugri keelte arhiiv (lühend EMSUKA), seejärel säiliku nime (koosneb seeriatähisest ja numbrist) ning vajadusel ka kogumisandmeid (koht, koguja, keelejuht). Näiteks EMH2470 = Heliülesvõte Hargla Kalli külast. Lindistanud Hella Keem 1974.
Sedelkartoteegi kasutamisel tuleks viidata kogu nimele. Näiteks EKI WS = Wiedemanni sõnavarakogu.

Viidata on vaja ka juhul, kui kasutate enda kogutud materjale, mis on meie keelearhiivi hoiule antud.

Arhiivimaterjalide avaldamine toimub ainult Eesti Keele Instituudi loal.

Kõigist viitamistest palume teada anda arhiivi haldajale (liis.ermus[at]eki.ee). Nii saame arhiivi kasutamisest lihtsamini ülevaate ning meil on hõlpsam selle kohta kokkuvõtet teha.

 

Otsinguabi

Märksõnaväljale sisestatud sõna või fraasi otsitakse kõigilt väljadelt. Tärne ega muid regulaaravaldisi ei ole vaja kasutada. Täpsema otsingu kaudu saab määrata mitme välja väärtusi.

Otsingutulemused kuvatakse nimekirjana, kus on esitatud osad väljad. Kõigi väljade vaatamiseks tuleb klõpsata kirje arhiivinumbril.

Kirje juures on ikooniga näidatud, kui selle digiteeritud failid on andmebaasi kaudu kättesaadavad. Osa digiteeritud faile pole veel andmebaasi jõudnud. Kui kirje juures on märge digiteeritud, aga faile veel pole, siis neid on võimalik saada, pöördudes arhiivi haldaja poole.

Kihelkondade kaart