Eesti Keele Instituudi eesti murrete ja soome-ugri keelte arhiiv

Eesti Keele Instituudi eesti murrete ja soome-ugri keelte arhiivi (EMSUKA) on koondatud Eesti Keele Instituudi (sh Keele ja Kirjanduse Instituudi 1947–1993) töötajate ning Emakeele Seltsi korrespondentide kogutud keelematerjalid - sedel- ja vihikkogud ning helisalvestised. Tegemist on maailma suurima Eesti murdekeele koguga. Arhiiviga on liidetud ka eesti kirjakeele arhiiv ja terminoloogia koondkartoteek.

Kogude maht 2020. aasta alguse seisuga

Sedelkogud  10 219 000  sedelit
Murdearhiiv 5 587 500  sedelit
Kirjakeele arhiiv 4 300 000  sedelit
Terminoloogia koondkartoteek 550 000 sedelit
Soome-ugri keelte arhiiv 281 500  sedelit
Etümoloogiline kartoteek 50 000  kaarti
Vihikkogud 178 000  lehekülge
Heliarhiiv 4389  tundi
Eesti murded 2907  tundi
Soome-ugri keeled 1140  tundi
Väliseesti keel 280  tundi
Eesti kõnekeel 62  tundi
Elektroonilised kogud    
Kohanimekartoteegi elektrooniline andmebaas 660 000  sedelit
Mõistelise sõnavarakogu elektrooniline andmebaas 165 000  sedelit
Fotokogu 1337  fotot

 

Täpsem ülevaade kogudest ja neis sisalduvast (inglise keeles) Ermus, Kalvik, Laansalu (2019).

Arhiivimaterjalide digiteerimine algas 1992. aastal heliarhiivi digiteerimisega. Sedel- ja vihikkogusid hakati digiteerima 2010. aastal. Heliarhiivi on digiteerinud Madis Piits, Liina Bahovski, Liis Ermus jt, sedel- ja vihikkogusid Esta Prangel, Liis Ermus, Laura Kuusk, Brita Rikkolas, Lydia Raadik, Jaanika Regi jt.

Arhiivi veebiliides töötati välja koostöös BitWeb OÜ-ga 2015. aastal. 

Kasutamiskord

EMSUKA kõikide kogude kasutamine on huvilistele tasuta, kui tegu pole ärihuvide ega eesmärkidega. Veebis asuvate kogude kasutamine on vaba ega nõua registreerimist.
Keelearhiivi materjalide kasutamisel (teadus)töös tuleb neile viidata, kasutades arhiivinime Eesti Keele Instituudi eesti murrete ja soome-ugri keelte arhiiv (lühend EMSUKA), seejärel säiliku nime (koosneb seeriatähisest ja numbrist) ning vajadusel ka kogumisandmeid (koht, koguja, keelejuht). Näiteks AES0122 = N. Oder. Vaivara murde häälikajalugu. Sõtke küla, 1924; EMH2470 = Heliülesvõte Hargla Kalli külast. Lindistanud Hella Keem 1974.
Sedelkartoteegi kasutamisel tuleks viidata kogu nimele. Näiteks EKI WS = Wiedemanni sõnavarakogu.

Viidata on vaja ka juhul, kui kasutate enda kogutud materjale, mis on meie keelearhiivi hoiule antud.

Arhiivimaterjalide avaldamine toimub ainult Eesti Keele Instituudi loal.

Kõigist viitamistest palume teada anda arhiivi haldajale (liis.ermus[at]eki.ee). Nii saame arhiivi kasutamisest lihtsamini ülevaate ning meil on hõlpsam selle kohta kokkuvõtet teha.

 

Otsinguabi

Märksõnaväljale sisestatud sõna või fraasi otsitakse kõigilt väljadelt. Tärne ega muid regulaaravaldisi ei ole vaja kasutada. Täpsema otsingu kaudu saab määrata mitme välja väärtusi.

Otsingutulemused kuvatakse nimekirjana, kus on esitatud osad väljad. Kõigi väljade vaatamiseks tuleb klõpsata kirje arhiivinumbril. Otsingutulemuste nimekiri on võimalik CSV-formaadis arvutisse laadida.

Kirje juures on ikooniga näidatud, kui selle digiteeritud failid on andmebaasi kaudu kättesaadavad. Osa digiteeritud faile pole veel andmebaasi jõudnud. Kui kirje juures on märge digiteeritud, aga faile veel pole, siis neid on võimalik saada, pöördudes arhiivi haldaja poole.

Kihelkondade kaart