Ajaloost

Enne teist maailmasõda oli murdeuurimise keskuseks Emakeele Selts (ES) ja uurijad olid koondunud Tartu Ülikooli ümber. 1947. aastal asutati tollase ENSV Teaduste Akadeemia allasutusena Keele ja Kirjanduse Instituut (KKI). Ka Emakeele Selts viidi Teaduste Akadeemia alluvusse. Mõlemad koliti Tallinna ja senised Emakeele Seltsi ja Tartu Ülikooli murdekogud (1 058 000 sedelit ja 33 340 lk), mis pärinesid aastatest 1922–1646, deponeeriti instituudi murdearhiiviks. Instituudi ülesandeks jäi murdematerjali edasine kogumine ja eesti murrete sõnaraamatu koostamine. Emakeele Seltsi ülesandeks jäi murdekorrespondentide (kohalike keelehuvilistest materjalivahendajate) juhendamine.

Eesti murdearhiivi väärtuslikem osa on vanad sõnavarakogud, mille tuumiku moodustavad J. F. Wiedemanni "Eesti-saksa sõnaraamatu" alusel aastail 1922–1949 kogutud murrakusõnastikud 37 kihelkonnast üle maa (à 7000 – 60 000 sedelit), kokku 611 000 sedelit. Neid täiendavad:

Lisaks keeleteadlastele on murdematerjali kogumisel olnud suur roll korrespondentidel, kelle tööd on juhtinud Emakeele Selts. Korrespondentide võrgu algatas Alo Raun, kes sai eeskuju Soome murdekorrespondentide võrgustikust. 1940. aastal asus ES-i tööle Hella Keem, kes organiseeris ja korraldas AESi korrespondentide võrku. 1940 kuulutati välja esimene murdevõistlus, mis läks väga hästi korda, kuigi selle eest osalejatele ei tasutud. Sellest kujunes oluline kanal, mille kaudu täienesid murdekogud. 1949. aastal taastas Emakeele Selts vabatahtlike korrespondentide võrgu üle Eesti, 1958. aastal taastati murdevõistluste traditsioon. Murdekogumine toimus 1990ndate aastateni

Aastail 1947-2001 kasvasid eesti murdesõnavarakogud ligi miljoni sõnasedeli võrra. Neist üle 400 000 sedeli on kogunud kohalikud korrespondendid. 2001. aasta lõpus oli EKI murdearhiivis kokku umbes 5 344 000 sõnasedelit, millest eesti murrete sõnavara koondkartoteek moodustas 2 730 000 sedelit. 1951. aastal hakati koostama kõiki murrete sedelkogusid hõlmavat alfabeetilist koondkartoteeki. Vajadus selle järele tekkis seoses ”Eesti murrete sõnaraamatu” koostamisega, kuna kihelkonniti paigutatud materjali järgi oli töö raskendatud. Koondkartoteegi loomist juhtisid Aili Univere ja Mari Must ja see valmis esialgsel kujul 1963. aastal, kuid seda on täiendatud ka hiljem.

Lisaks sedelkogudele on hulgaliselt väärtuslikku ainest ka vihikkogudes. Vihikkogudest suurima osa moodustavad nii ekspeditsioonidel kuulmise järgi kirja pandud kui salvestiste järgi litereeritud murdetekstid. Neid täiendavad murdekogumisekspeditsioonide päevikud, kust saab väärtuslikku infot tolleaegsete olude ja keelejuhtide kohta. Ülevaadete sari sisaldab Emakeele Seltsi ja KKI teadlaste poolt kirja pandud murrete ja murrakute grammatilisi käsitlusi. ES-i korrespondendid on kirja pannud nii murdetekste kui elualade kirjeldusi.

Murrete häälduse ja grammatikanähtuste uurimiseks kasutati 20. sajandi keskpaigani eelkõige kuulmise järgi üles kirjutatud sõnavorme ja tekste. Alates eelmise sajandi keskpaigast, mil tekkisid võimalused murdeid lindistada, sai lindistamisest peamine murdeainese kogumisvorm. KKI fonoteegi rajas 1957. Aastal Mari Must. Regulaarseid murdeekspeditsioone ja kogumismatku tehti 1990ndate aastate alguseni. Pärast seda tehti EKIs üksikuid matku täiendava ainese kogumiseks konkreetsete uurimisküsimustega probleemidega seoses. 2007. aasta lõpuks oli EKI fonoteegis murrete helisalvestusi kõigist murrakutest, kokku üle 2900 tunni. Lisaks valdavalt vanema murdekeele (19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses sündinud maal elavate inimeste keelekasutuse) näidetele on fonoteegis väliseestlaste keelenäiteid ja eesti kõnekeele ülesvõtteid. Parimate lindistuste põhjal on EKI ja Tartu Ülikooli eesti keele osakonna koostanud eesti murrete arvutikorpust, mis 2012. aasta seisuga hõlmas 853 579 sõnet (täpsemalt saab seisuga tutvuda http://www.murre.ut.ee/korpuse-hetkeseis/).

Olulise osa fonoteegist moodustavad erinevate soome-ugri keelte helilindistused, mida oli 2002. aasta seisuga 1140 tundi. Salvestatud oli ka 250 tundi väliseestlaste kõnekeelt.